Tänapäevane toiduainete tehnoloogia on mineraalvee mõistet oluliselt laiendanud, lugedes mineraalveteks ka nõrga soolsuse, ravitoimeta ning kunstlikult valmistatud veed. Lisaks looduslikele mineraalvetele on kaubandusvõrgus müügil ka niinimetatud kunstlikud mineraalveed, mida oleks õigem pidada kas lihtsalt põhja-, allika-, joogi-, puurkaevu- või lauaveeks. Allikavesi näiteks ei vaja koostisest lähtuvalt toidu füsioloogilist ekspertiisi ja tunnustust. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud kas looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi. Peab rõhutama, et klassikalist ravitoimet sellistel toodetel ei ole, sageli puudub nende etiketil ka vee keemiline koostis. Tegemist on tavalise, puhta ja garanteeritud kvaliteediga pudelisse villitud joogiveega, mis üldjuhul on eelnevalt gaseeritud. Mida võib välja lugeda veepudeli sildilt? Kauplustes müüdavad villitud looduslikud mineraalveed jaotuvad soolsuselt kolme põhirühma:

• väga madala mineraalsoolade sisaldusega veed (sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta);
• madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega veed; nendes vetes jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l;
• kõrge mineraalsoolade sisaldusega veed, milles soolade kogus ületab 1500 mg liitris vees.

Etiketilt võib tarbija leida olulist teavet konkreetsete keemiliste elementide või ühendite sisalduse kohta. Loodusliku mineraalvee tähistus:

• vesinikkarbonaadirikas (HCO₃), sisaldus üle 600 mg/l
• sulfaadirikas (SO₄2-), sisaldus üle 200 mg/l
• kloriidirikas (Cl–), sisaldus üle200 mg/l
• kaltsiumirikas (Ca2+), sisaldus üle 150 mg/l
• magneesiumirikas (Mg2+), sisaldus üle 50 mg/l
• fluoririkas (F–), sisaldus üle 1 mg/l
• rauarikas (Fe2+), sisaldus üle 1 mg/l
• karboniseeritud (CO₂) , sisaldus üle 250 mg/l
• naatriumirikas (Na+), sisaldus üle 200 mg/l
• naatriumivaene (Na+), sisaldus alla 20 mg/l