Meie vesi

Millises vormis on vesi meie laual?

Kõikvõimalikes pudelites, maitsetes ja värvides vesi võtab riiulite ees silme-eest kirjuks. Seal see on – aine, millest suures osas koosneb meie keha ja mida vajame igapäevaselt, et hoida end parimas võimalikus vormis. Aga millises vormis on vesi, mis vaatab meile riiulitelt vastu? Kas e-ainetega üles pumbatud pealtnäha ilus, aga sisemiselt tühi vesi või tohutuid kilomeetreid läbinud suure jalajäljega vesi või torustikes ja puhastusseadmetes ekselnud vesi? Joodavad, aga parima vormi tiitlit neile anda ei saa. Elame erakordselt puhtal loodusküllasel maal ja ehk võtame isegi siinset puhast vett teinekord iseenesestmõistetavalt.

Voolav „kuld“ maapõues

Ei kulda ei hõbedat leidu me maal, küll aga peitub meie maapõues parimas vormis vesi maailmas – looduslik mineraalvesi. Värska lahe all, 470 meetri sügavusel asub kristallpuhas mineraalide rikas vesi, mille vanus ulatub 500 miljoni aasta taha. Seal villib Värska Originaal AS pudelitesse eestlaste kultustoodet Värska Originaal. Tagasi poelettide vahele jõudes muutub aga asi taas keeruliseks.

Segadus mineraalvee turul

Järjest raskem on Värska nime kandvaid tooteid ja tootjaid eristada. Kuna kohanime patenteerida ei saa ning Värska silt veepudelil müüb, siis tuleb sellenimelisi tooteid turule järjest juurde. Tarbija peab olema teadlik, et mitte iga Eestis müüdav Värska vesi ei ole looduslik mineraalvesi ega pärine Värskast. Teised Eesti joogitootjad villivad Värska sildi all ka tavalist Tartu puurkaevu vett ning üksnes lisavad veele tehases mineraalaineid, ehk tegu ei ole loodusliku mineraalveega. Seetõttu on väga oluline, et tarbijad saaksid aru, millise ettevõtte Värska vett nad ostavad ja kas vesi on pärit originaalsetest allikatest või ainult näib see nii.

Looduslik mineraalvesi või mineraliseeritud vesi

Niisiis leiab kaubandusest lisaks looduslikule mineraalveele ka niinimetatud kunstlikku mineraalvett (mineraliseeritud lauavett), mis on tavaline joogivesi, millele on lisatud erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi. Peab rõhutama, et klassikalist ravitoimet sellistel toodetel ei ole. Pika aja jooksul vette lahustunud mineraalid on kehale palju kergemini omastatavad kui kunstlikult lisatud mineraalid. Looduslikud soolad ja mineraalid on suureks abiks sapi, maksa, mao ja seedeelundite probleemidest jagu saamisel. Loodusliku mineraalvee villimine toimub Värskas kohapeal ning loodusikule mineraalveele lisaaineid lisada ei tohi, peale karboniseerimiseks vajaliku süsihappegaasi. Loodusliku mineraalvee tunneb ära tootja järgi ning pudelile peab olema märgitud vee allika nimi. Värska Originaal pärineb allikast Puurkaev nr. 7.

Mineraalvee kõrval on kindlasti oma koht ka tavalisel veel, kuid siinkohal lähtuksin reeglist – mida väiksem on teekond allikast või kaevust joogiklaasini, seda parem.

Millist vett tarbida ei ole seega sugugi vähetähtis küsimus. Kõnekas on ka fakt, et mineraalvee allikatel Värska kandis elab rohkem hea tervisega auväärses eas inimesi kui mujal Eestis. Riiulite ees ekseldes tuleb aga olla tähelepanelik ning osata eristada originaalset looduslikku mineraalvett samalaadsetest toodetest.

Kõik teavad, et puhas vesi on maitsetu, värvusetu ja lõhnatu vedelik. Meil müüdavate villitud vete kohta seda küll väita ei saa. Ainuüksi erinevaid maitsevarjundeid on palju.

Villitud vesi võib olla lume-, maheda-, sooda-, hapu-, mõru-, soola- või magusamaitseline. Ja ikkagi kerkib küsimus, miks siis üha rohkem inimesi maailmas eelistab juua pudelisse villitud vett?

Põhjuseid on mitmeid. Erinevalt teistest jookidest ei anna vesi organismile kaloreid, kuid on organismile hädavajalik toitaine. Lisagem siinkohal, et mineraalvesi ei asenda ega korva täisväärtuslikku tasakaalustatud toitumist.

Samas suudab inimene veeta elada vaid lühikest aega. Paljudes piirkondades on joogivee koostis alla igasugust arvestust. Vananenud ja roostetavad torustikud ning veetarbimise üldine vähenemine põhjustavad sageli kraanivee ebameeldivat lõhna, maitset ja hägusust.

Looduslikud mineraalveed kuuluvad selliste kaupade hulka, millele ei tohi lisada E numbrikoodiga aineid ehk lisaaineid. Erandiks on mineraalvee karboniseerimine, mille käigus lisatakse süsihappegaasi (E290).
Kindla keemilise koostisega vee tarbimine aitab reguleerida ka organismi mineraalainevahetust. Tavaliselt eelistavad tarbijad suure kaaliumi- ja madala naatriumisisaldusega vett, millel on oma osa organismist liigse naatriumi eemaldamisel.

Tänapäeval on kindla eluõiguse omandanud ka kaltsiumirikkad mineraalveed, milles nähakse ühte võimalust luude hõrenemise ehk osteoporoosi ennetamiseks.

Mineraalvesi on sobilik toidu valmistamiseks. Nii kasutatakse mineraalvett mitmete jookide lahjendamiseks, kastmete valmistamiseks, suppide keetmiseks ja isegi imikutoitude valmistamiseks. Tõsi, viimasel juhul on kehtestatud tarbitavale mineraalveele hulk erinõudeid.

Tasub teada, et rohke higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljunud soolade varud. Juues mineraalvett, korvate higistamisel kaotatud vedeliku ja mineraalsoolad.

Ei maksa unustada sedagi, et rohke veetarbimine on tänapäeval popp ning kuulub moodsa elustiili juurde. Eriti sobib see saleduskuuri järgivatele inimestele, sest nii mõnigi kord, kui on vastupandamatu soov midagi näksida, aitab esmase näljatunde leevendamiseks klaasist mineraalveest. Ega ilmaasjata ei ole mineraalvee joomine ja nahale pihustamine äärmiselt populaarne just modellide seas.

Ja lõpuks, raske on leida paremat janukustutajat kui puhas ja jahe joogivesi. Muide, mineraalvesi tervendab ja võimendab maitseaistinguid.

Iga intensiivsema kehalise tegevusega kaasneb higistamine. See on hädavajalik organismi ülekuumenemise vältimiseks. Keskmise intensiivsusega treeningu puhul kaotab keha 0,5–1 liitrit vedelikku tunnis, intensiivse koormuse puhul aga kuni 3 liitrit. Mitte ainult tippsportlasele, vaid ka tervisejooksjale on oluline kaotatud vedelik võimalikult kiiresti asendada.

Tavalisest kraaniveest ei piisa. Tugeval higistamisel võib mineraalainetevaeste jookide kasutamine põhjustada terviseprobleeme, kuna mineraalide sisaldus ja nende koosseis joogis määrab, kuidas vedelik organismis jaotub.

Põhimõte on lihtne – iga kulutatud kilokalori kohta tuleb juua 1 milliliiter vedelikku. Ligi 2% kehakaalust vedeliku kaotus võib viia töövõime langusele kuni 20%. 50 kg kehakaalu korral teeb see välja ühe kilogrammi.

Ehk on siit arusaadav, miks vedeliku tarbimine nii oluline on. Taastumine pole lihtsalt puhkus treeningute vahel, see on optimaalne toitumine, veeprotseduurid, massaaž jne. On vaja tasakaalustada mineraalide, mikroelementide ja vedeliku kaotus. Mineraalveed aitavad kaotatut taastada.

Naatrium osaleb organismi vedelikubilansis, happe-leelise tasakaalu säilitamises ning närvi-lihase ärritatavuses. Kuuma ilmaga ja pingutava kehalise tegevuse korral kaasneb järsk naatriumi vajaduse tõus. Keha kaotab vedelikku, mis omakorda mõjutab teiste mineraalainete, nagu magneesiumi ja kaaliumi, kaotust. Mineraalvees ei esine naatrium naatriumkloriidina (keedusool), vaid teiste mineraalainete või bikarbonaadiga seotuna. Sellisel kujul soodustab bikarbonaat üleliigse naatriumi eritumist. Bikarbonaat ei ole mineraalne, vaid hea loodusliku mineraalvee oluline koostisosa. Bikarbonaadirikkad on just lubjakivi läbinud mineraalveed.

Jooksja jook peaks sisaldama ka võimalikult palju magneesiumi. Kaaliumisisaldus ei tohi jooksu ajal tarvitatavas joogis olla liiga kõrge, pärast jooksu on aga kaaliumirikas jook soovitatav.

Mida kõrgema temperatuuriga on jook ja mida kontsentreeritum on joogi suhkrusisaldus, seda kauem püsib see maos. See põhjustab ebameeldivat täismaotunnet ja vesi loksub sooles edasi-tagasi. Magusad joogid põhjustavad vere suhkrusisalduse kiire tõusu, mis omakorda suurendab kõhunäärme hormooni insuliini eritumist. Kõrge insuliinitase pidurdab rasvade “põlemist”, mistõttu organism kasutab juba väga varakult ära oma glükogeenivarud.

Siit soovitus – vahetult enne starti mitte kasutada suurtes kogustes magusaid toitesegusid. Üle tunni kestnud pingutusel peab jook sisaldama ka süsivesikuid. Jooksu ajal toimib kõige kiiremini jahe jook, mis sisaldab vajalikul hulgal mineraale ja süsivesikuid.

See ei tarvitse olla tööstuslikult valmistatud spordijook, nõude täidab ideaalselt õunamehu (või muu puuviljamahl) segatuna mineraalveega 1:3, eeldusel, et valitakse õige mineraalvesi. Mineraalvees leiduvad mineraalid peavad olema järgmises vahekorras: kaalium:naatrium mitte vähem kui 1:10, magneesium: kaltsium mitte vähem kui 1:3.

Värska Originaali looduslik mineraalvesi pärineb 470 meetri sügavuselt maapõuest ning sisaldab liitri kohta üle kahe grammi mineraale, sealhulgas naatriumit, kaaliumit, kaltsiumit ja kloriide. Karboniseerimata mineraalveele ei ole lisatud süsihappegaasi, nii sobib see paljudele, kellele nn mullivesi ei meeldi või on tervislikult vastunäidustatud. Karboniseerimata mineraalvesi sobib hästi tegev- ja tervisesportlastele.

Isegi mõõdukalt sportides, füüsilist tööd tehes või kuumas keskkonnas viibides kaotab organism higistades vett ja mineraalaineid. Nn puhta vee joomine ei aita alati organismi veevarude taastamisele kaasa: see küll imendub kiiresti, kuid eemaldub sama kiiresti neerude kaudu. Abiks on mineraalvee joomine, mis taastab organismi mineraalitasakaalu.

Karboniseerimata mineraalvesi sobib hästi spordijoogi põhjaks. Pikaajalise füüsilise pingutuse korral on vaja taastada nii organismi vedelikuvarud, mineraalained kui ka süsivesikud. Värska Originaali loodusliku mineraalvee segamine pooleks puuviljamahlaga tagab organismile vajalikud mineraalained ja süsivesikud ning seda sobib tarbida nii füüsilise pingutuse eel, ajal kui ka järel.

Mineraalvee joomist võib soovitada neile, kes tahavad kaalu langetada. Neile, kes sportides kaalust alla tahavad võtta, spordijoogid ei sobi, sest sinna on alati lisatud suhkruid. Rohke higistamise tõttu kiputakse aga normaalsest enam vett ja mineraale kaotama, mistõttu tasub puhtale veele eelistada mineraalide sisaldusega vett.

Värska spordijook

• 1 osa apelsinimahla
• 1 osa karboniseerimata mineraalvett Värska Originaal

Sega võrdsetes kogustes apelsinimahla ja Värska Originaali mineraalvett. Joo nii füüsilise pingutuse eel, ajal kui ka järel. Proovi ka teiste mahladega!

* Soovitused karboniseerimata mineraalvee tarbimise kohta pärinevad Tallinna Ülikooli 2011. aasta aruandest “Värska mineraalvee mikrobioloogilised uuringud, mineraalvee keemilise koostise analüüs lähtudes tervislikkuse aspektist ning sellest lähtuvalt soovituste väljatöötamine”. Koostajad: dots Kai Künnis-Beres ja dots Kristjan Port.